Meie aasta Iraanis 14 - Vimas Iraan ( 19-35) - VeebiTV_1

Tuuli, Arbo, Andres ja Kristjan avastavad võimsat Iraani 2500 aasta vanuses Persepolises ning veel möödunud sajandil ülimoodsas luksuses kümmelnud šahhi paleedes. Pärsia on maailma esimene ja suurim impeerium, ent ometi vandus alla Araablastele. Kuidas sai õitsvast šahiriigist mustade mullade valitsetud iseseisev paariariik? . . . Väikesed kingitused hoiavad sõprust Täiesti ainulaadne auto, mille on välja töötanud ja ehitanud kolm kuulsat Saksa autotootjat Mercedes-Benz, Porsche ja Volkswagen. See võib olla ainus auto, mille need Saksa tootjad koos välja töötasid. See kõrbevõidusõitja oli “mänguasi“ kroonprints Rezza Pahlavyle, Iraani viimase šahhi Mohammad Reza Pahlavi pojale, kes põgenes oma riigist 1979. aastal. Sellest ajast alates on kadunud šahhi autosid peetud rahvuspärandi osaks ja neid eksponeeritakse praegu Iraani riiklikus automuuseumis. Muuseumis on väidetavalt umbes 1200 sõidukit. MPV Tehran Type oli kingitus, mille esitas kuninglikule õukonnale Saksamaa suursaadik kantsler Willy Brandi nimel. Nelja silindriga ja 80-hobujõulise mootoriga on selle tippkiirus 170 km/h. Willy Brandti viimane visiit Iraani oli 1972. Kroonprints Rezza Pahlavy sündis 31. oktoobril 1960. See tähendab, et 12-aastaselt sai ta MPV Tehran Type, millel on – nagu varem öeldud – F1 auto mõõtmed ja kuju. , ja seda tippkiirusega 170 km/h. Sellel on kaks võtit. Üks, valmistatud hõbedast, piirab võimsa mootori kiirust õrnalt 30 kilomeetrini tunnis. Teine, kuldne, võimaldab sõidukil kiirendada 170 km/h. Tema isa oli aga tuntud oma igaõhtuste autovõistluste poolest. Pettur, kes mõtleb halvasti. Kõik see ütles, et toona oli see poliitiliselt korrektne. Tänapäeva ettevõttejuhtimise ja poliitilise korrektsuse maailmas on selline olevik täiesti võimatu. Asjad on muutunud paremuse poole! . . . Iisraeli ja šahhi diktatuuri liidu kirjutamata ajalugu Ajakirja 972 poolt 24. juunil 2019 Iisrael säilitas aastaid tihedaid poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekusuhteid Iraani šahhiga. Äsja salastatud dokumendid näitavad, et Iisraeli juhid olid tema poliitiliste vastaste mõrvarlikust mahasurumisest teadlikud. Autor: Eitay Mack Tänavu möödub 40 aastat Iraani islamirevolutsioonist, mille käigus ajatollad võtsid riigi kontrolli alla ja kukutasid šahhi absolutistliku monarhia. Iraani massid, kus toimusid sel ajal mitmesugused ideoloogilised muutused, kukutasid šahhi korrumpeerunud ja rõhuva režiimi. Aastate jooksul on palju kirjutatud Iisraeli sidemetest Mohammad Reza Shahiga ja tema diktatuuriga. Kui Iisraeli Iisraeli tsensorile ning poliitilistele ja julgeolekuametnikele oli mugav, avaldati teave – isegi selle perioodi salajased dokumendid – avalikkusele ( nagu Obama avalikustas Reagani närvigaasi kasutamise iraanlaste vastu, kus hukkus üle 80 tuhande iraanlase, peamiselt kurdi ). Hiljuti eemaldati välisministeeriumi toimikud, mis käsitlevad suhteid Iraaniga, salastatuse ja on nüüd leitavad Iisraeli riigiarhiivist. Nende hulgas on rohkem kui 10 000 lehekülge aastatel 1953–1979, mis olid teiste riikide sarnaste failidega võrreldes tugevalt tsenseeritud. Dokumendid paljastavad Iisraeli ulatuslikud ja erakordsed suhted välisriigiga mitte ainult seetõttu, et need poliitilised ja julgeolekupõhised suhted olid moslemiriigiga, vaid seetõttu, et suhe šahhi diktatuuriga oli strateegiline ja Iisraeli riigi jaoks julgeolekust lähtuv keskne. Toona piirdusid Iisraeli suhted paljude teiste riikidega peamiselt relvamüügiga rahvusvahelistel foorumitel häälte eest. . Šahh ei tunnustanud kunagi ametlikult Iisraeli Iraan tunnustas de facto Iisraeli riiki 1950. aasta märtsis, kuid Iisraeli vastu seisjate sisesurve ning šahhi läänemeelse ja Ameerika-meelse poliitika ning ka araabia riikide välise surve valguses vältis Iraan Iisraeli ametlikku tunnustamist. Šahhil oli alates 1961. aastast Tel Avivis “salajane“ esindus ( Masuudi Barbaarial on praegu Iisraeliga samad suhted ) ja Iisraelil oli alaline esindus Teheranis, millest ühel hetkel sai saatkond, kuhu kuulusid sõjaväeatašeed. Leppe tundliku olemuse tõttu hoidusid Iisraeli esindajad Iraanis üldiselt välisministeeriumi ja teiste valitsusministeeriumide bürokraatide kaudu šahhi režiimiga suhtlemisest. Selle asemel ajas ta oma äri läbi kitsa ringi šahhile lakeidest ja poliitikutest, aga ka Iraani kaitseorganite läbi. Mõnikord peeti neid suhteid otse šahhi enda ja tema kuningliku õukonna ministriga. . Aastate jooksul püüdis Iisrael varjata oma osalust julgeolekuaparatuuris ja šahhi sepressioone, kuid Iraani avalikkus oli Iisraeli abist režiimile hästi teadlik. Eelkõige olid Iisraeli tihedad sidemed šahhi julgeolekuteenistusega SAVAK, mis vastutas monarhi poliitiliste vastaste poliitilise tagakiusamise, piinamise ja mõrvamise eest.