iguskantsler lle Madise valimistest ja topeltmbriku e-hletusest

Kui e-valimised on ausalt korraldatud, siis miks peavad ametnikud valetama selle kohta? Ausaid e-valimisi ei saa ehitada valetamisele! Esimene vale. Tarkvara on nüüd avalik. Tegelikult on avalik ainult serveris kasutusel olev tarkvara ja sugugi mitte täies ulatuses. Täiesti salajane on suurema osa e-hääletuse protsessist moodustava valimisrakenduse tarkvara. Lisaks veel serverite seadistamise juures kasutatud tarkvara tootja utiliidid, millega “seadistati” serverit. Lisatud järgnev kinnitus: VVK otsus link allikale 29. Elektroonilise hääletamise kesksüsteemi, kontrollrakenduse ja auditirakenduse lähtekood avalikustatakse. Valijarakenduse lähtekoodi ei avalikustata. Teine vale. E-valimised on auditeeritud. Tegelikult koostatakse audit ilma tarkvara auditeerimiseta ja see on rohkem osalusvaatluse moodi. Nimelt on audiitori ainus kohustus olla protseduuride juures kohal. Esmakordselt on nüüd plaanis valminud auditid ka avalikustada. Ühel koolitusel esitas Tarvi Martens väite, et need on ka siiani olnud avalikud aga ta ei suutnud mitu päeva hiljem neid veebilehel näidata ja oli sunnitud tõdema, et need olid avalikud ainult eraldi küsijatele ja pärast erafirma käest vastava loa saamist. Lisatud Riigikogu valimise seadus § 482. Allikas: Pöörake tähelepanu, et auditeerimine ei puuduta tarkvara, vaid räägitakse laiemalt “mille käigus infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi terviklikkuse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele.” Kolmas vale. E-valimiste juures on vaatlejad. Tegelikult oli serverite seadistamise juures kuni 4 vaatlejat, kellest ainult 2 olid kõik 3 päeva kohal. Seejuures jäi üks neist osalise ajaga kohal olnud vaatlejatest (Arne SDE-st) kahel päeval protsessi käigus magama. Juhtunu näitas, et vaatlejat ei tunnistata rohkem kui mustkunstniku publikut, kes võib ainult aplodeerida ja kaasa kiita. Neljas vale. E-valimised on neutraalised poliitiliste parteide suhtes. Tulemus näitab kõigilt senistelt valimistelt, et ülekaalukalt suurima osa e-hääli saab Eesti Reformierakond, seejärel IRL ja SDE. Erinevus jaoskondade häältega on sedavõrd suur, et seda võib nimetada anomaaliaks. Näiteks Norra ja Šveits on enda e-valimiste pilootide puhul saanud ligikaudu sarnased tulemused jaoskondade hääletamise tulemustega. Muidugi võib öelda, et mõne erakonna valijad ei kasuta arvutit ja selle pärast ei saa need parteid samas suurusjärgus e-hääli kui jaoskondades AGA tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt vist 97%. Seega saavad arvuti kasutamisega kord aastas (valimised on harvem) hakkama pea kõik Eesti tööealised(valimisõiguslikud) inimesed. Kokkuvõte. Elektroonilised valimised on nagu mustkunsti trikk publikule. Vaatlejad ei näe ühtegi e-valijat ega tea süsteemi kõiki osasid. Nad on nagu publik, kes näeb mustkunstniku kübarast tõmmatavat jänest aga neid ei lasta kunagi lavale ega kulisside taha. Neil on vaid usk, et nii oligi nagu neile näidati. Kui soovite hääletada vabalt, salajaselt ja ausalt kokku loetud tulemustega valimistel, siis tehke seda sedeliga jaoskonnas. Muudatused. Lisatud näiteid ja viiteid tarkvara avalikustamise, auditeerimise ja vaatlemise ulatuse kohta(1-3 vale).