Rein Rannap / Ott Arder
Mul oli ükskord vahekord,
mis selgitamist nõudis.
Sest kui on kord, siis olgu kord.
Jutt sinnamaale jõudis,
et kas on esimene kord
see poisiga tal olla
ja ise väga lootsin ma, et
nõnda see võiks olla,
kuid hellalt kõrva sosistas
siis minule see ella:
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine,
teine, teine! (2x)
Mul oli veel üks vahekord,
mis viis mind linnast välja,
kus kohe tekkis olukord
ja natuke sai nalja.
Ei küsind ma talt midagi,
ta ise oli aldis
ja ümberringi kedagi ei olnud,
hiljem tuldi.
Kuid siiski kuulsin sedagi,
sest neiu väga heldis.
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine,
teine, teine! (2x)
Veel oli mõni vahekord,
sest aeg ei peatu ju.
Ja öisel ajal mõnikord
nii kaunilt kumab Kuu.
Ja omamoodi iga kord
ma püüdsin olla truu,
kuid siiski kuulsin
alati ühtsama neiu suust.
See töde oli alasti,
kuid polnud mulle uus.
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine!
Sa oled mul teine,
teine, teine! (2x)
Teine. (10x)